Teeme täna veel ühe lisaloo, aga ikka võimust ja hoopis väga karmis ja kurvas võtmes. Vatame analoogiat kahe Euroopa suurema "SÕJARDI" Napoleoni ja HITLERI vahel. Eelmises blogis ei sobinud kahe presidendi puhul surmadaatumid, siis nüüd ei sobi sünniaastad. Lepime sellega , erand kinnitab ju reeglit, ehk ka reeglipärasust.
NAPOLEON sündis aastal 1769
HITLER aastal 1889
NAPOLEON sai keisriks 1804
HITLER sai võimule 1933 vahe 129 aastat
NAPOLEON vallutas Austria 1809
HITLER 1838 vahe 129 aastat
NAPOLEON alustas sõda Venemaaga aastal 1812
HITLER alustas sõda Venemaaga aastal 1941 vahe 129 aastat
NAPOLEON tunnistas end võidetuks aastal 1816
HITLER tunnistas end võidetuks aastal 1945 vahe 129 aastat
Lõpetaks siis need ajaloolised lood ühe väikse mitte eriti suurelt kajastatud juhtumiga Moskvas. Kuna eelmainitud sõjakäigud toimusid suure vaheajaga, kasutasid venelased oma pealinna kaitsmisel erinevaid taktikaid. Kui Napoleonil oli peale ülirasket Borodino lahingut seitsme päeva pärast vene vägedest tühjas pealinnas lihtne ajaloolise KREMLI saali rõdult kiita enda armeed ja tervitada nördinud moskvalasi, siis teatavasti saksa vägesid pealinna ei lastudki. Lugu ise oli siis järgmine. Nimelt 1962 aastal tegi Moskvasse sõprusvisiidi tollane Prantsusmaa president Charles De Gaulle. Vaatamate rangetele diplomaatilistele reeglitele lubati siiski Prantsuse presidendil oma esinemise avalause ütelda paleesaali rõdult. Ja see ajalooline lause oli : Mul on suur au Teid tervitada teise prantslasena samalt rõdult kust 150 aastat tagasi pidas kõnet Napoleon.
NAPOLEON sündis aastal 1769
HITLER aastal 1889
NAPOLEON sai keisriks 1804
HITLER sai võimule 1933 vahe 129 aastat
NAPOLEON vallutas Austria 1809
HITLER 1838 vahe 129 aastat
NAPOLEON alustas sõda Venemaaga aastal 1812
HITLER alustas sõda Venemaaga aastal 1941 vahe 129 aastat
NAPOLEON tunnistas end võidetuks aastal 1816
HITLER tunnistas end võidetuks aastal 1945 vahe 129 aastat
Lõpetaks siis need ajaloolised lood ühe väikse mitte eriti suurelt kajastatud juhtumiga Moskvas. Kuna eelmainitud sõjakäigud toimusid suure vaheajaga, kasutasid venelased oma pealinna kaitsmisel erinevaid taktikaid. Kui Napoleonil oli peale ülirasket Borodino lahingut seitsme päeva pärast vene vägedest tühjas pealinnas lihtne ajaloolise KREMLI saali rõdult kiita enda armeed ja tervitada nördinud moskvalasi, siis teatavasti saksa vägesid pealinna ei lastudki. Lugu ise oli siis järgmine. Nimelt 1962 aastal tegi Moskvasse sõprusvisiidi tollane Prantsusmaa president Charles De Gaulle. Vaatamate rangetele diplomaatilistele reeglitele lubati siiski Prantsuse presidendil oma esinemise avalause ütelda paleesaali rõdult. Ja see ajalooline lause oli : Mul on suur au Teid tervitada teise prantslasena samalt rõdult kust 150 aastat tagasi pidas kõnet Napoleon.
No comments:
Post a Comment