JÄRGMINE PALUN

     Sõnapaar on kindlasti tuttav kõigile, eriti vanusegrupile 30+ . Nii algasid visiidid arstile.
  "No mis siis meil mureks on?"  -" Pea valutab ja süda ka , tohtrihärra".- "Üks tablett kolm korda päevas. Peale sööki." " Kui ei aita tulge nädala pärast tagasi." Selline oli tüüpiline vestlus patsiendi ja tohtri vahel. Vahel aitas, vahel mitte. Tuli tagasi minna. Ja nagu näha- elame veel. 
     Mõtlesin kaua käesoleva loo pealkirja nuputades. Lubage veel eelloo teemal üks lühianektoot ja siis tõsiselt asja manu. Arstkabinetis haige ära kuulanud arst kolleegile: " mis me siis teeme, kas jätame ellu, või hakkame ravima?"
        Sellised mõttemeenutused tulid pähe peale eilset kohtumist päästeameti juhtkonna esindajaga kus "mängiti" leinamarssi Puka päästekomandole.Tõsi küll trummipõrinat polnud ja pealegi Puka pritsumeeste puhkpilliorkester ka ammu ammu kalmistu leinapuude rüpes.  Loomulikult elanikkonnaga diskussioon ei saanudki muuta enam midagi. Samuti eelnevad läbirääkimised vallavanema ja maavanemaga oli vaid vormitäiteks. Ka kaalukad argumendid, mida vallavanem korduvalt rõhutas: aegade hämarusest tervele eestimaale tuttav "PUKA PRITSIMEES" kui ka valla eripära, meil on neli mööbliga tegelevat ettevõtet, kuulati viisakalt ära. Peamiseks ja ainsaks vastuargumendiks muidugi komandode päästevõime suurendamine  kohalikku elanikkonda ei rahulda. Kuidagi õõnsaks võtab. Oma elamu kindlustamine tühjendab maapensionäri rahakotti niigi pea kümnendiku võrra aga meedia juba hoiatab,et kindlustusmaksed päästekomandode kaugenemise tõttu võivad tõusta. Mis parata, kannata alasi - kui saad vasaraks -siis löö.
     Ei hakka loetlema mis juba kadunud, hääbunud. Kellele aga lüüakse hingekella homme? Pole eriti raske arvata: keskkool. Jah- järgmine on keskkool, kurb,aga kibe tõde. Selles, et valda jääb põhikool on paljude miinuste hulgas lohutuseks ehk see, et lõpuks ometi saab selgus maija. Saab paremini keskenduda hariduselu korraldamisele vallas.
         JÄRGMINE  palun:  apteek? sidejaoskond?? kauplus??? Kurat seda teab, ega suurt ju võtta polegi´. Mis siis jääb? Kindlalt kui kalju võin väita, et jäävad  mälestused (neid õnneks ei saagi keegi võtta) ja lootus. Ühinegem Lutsu "Kevade" nimikangelase KIIRE alias Margus Lepa öelduga :
" Tahan ,et see loll elu ükskord otsa saaks!"

ASI POLE ALGEBRAS

Asi pole ka mitte selles, kas 20-25 miljonit on palju või vähe.Sissejuhatuseks selgitus, et jutt tuleb Puka valla eelarvest.  Selles suurusjärgus oli valla kasutuses olev raha  Eesti kroonides aastatel 2007-2010. Aastal 2011.a. eelarve maht siis 1,36 miljonit EURi  ( 21 milj. EEK)  Edasipidi on kõik rahanumbrid eurodes. Püüan allpool nagu öeldakse meetotil "puust ja punaseks" anda lühiülevaate kuhu ja millises suurusjärgus kulub see raha. Viimastel aastatel  60% ringis aastaeelarvest ( veidi peale 800 000 EUR) kulub palkadeks. Eelarves: personalikulud pluss töövõtulepingute ja lepingute (Ants Mangluse firmaga) alusel makstavad summad.  Reeglina  töötajate palgad pole avalikud, välja arvatud vallavalitsuse töötajate teenistused, mis esmakordselt avaldati vastavalt seadusele eelmisel aastal ja saab jälgida valla kodulehelt. Lisan ehk ainult vallavanema aastatõõtasu, mis aastast 2007 on jäänud 17 800 ja 15 600 EURi piiridesse. Kahel viimasel aastal väiksema numbri tasemele. Samuti on kärbitud ka volikogu liikmetele makstavaid hüvitisi.  Arvan et meie vallast tõõtasu saavatel töölistel pole see eriti kõrge ja jääb oluliselt alla vabariigi statistilise keskmise töötasule.Ainult üks arvnäide- haridussfääris, kus kõige enam valla eelarvest töötasu saajaid, on keskmine kuupalk  ka alla 650 EURi.                                                                                                                                                          Teeme vahearvestuse - majandamiseks ja muuks jääb siis 550-600 tuhat EURi. Sellest rahast enam kui pool ( 300 000 EUR ringis) kulub vallavalitsuse ja allasutuste: koolide,  lasteaia, rahvamajade ja raamatukogude majandustegevuseks. Loomulikult suurimaks kuluartikliks majandamises on küttekulu, mis sõltuvalt ilmaoludest ning pidevalt kallinevatest hindadest ulatub 70 000-80 000 euroni aastas. Sellest lõviosa (üle 50 000 EURi ) kulub keskkooli hoone kütmiseks. Aasta lõpul tehtud ümberkorraldus ja üleminek põlevkiviõlile on vähemalt esialgu  taganud klassiruumides normaalse temperatuuri, õpilastel ja töötajatel pole enam põhjust nuriseda ega lõdiseda. Kui võrrelda võrreldamatut, siis Puka Lasteaia kütteks kulub aastas ainult 1800 EURi, mis ei tähenda kindlasti seda, et kõik peaks üle minema puuküttele. Küll  aga saame mõtteainet kui võrrelda laste arve: lasteaias 40 ringis ja keskkoolis 123 õpilast.Pole vaja kõrgemat matemaatikat, küttekulul suhe 1:27, laste arvus 1:3.( Ka see pole toodud võrdlemiseks, pigem selleks, et näidata kui paljudest tahkudest saab tõstatada probleeme , et leida kuldne kesktee) Tõenäoliselt võimaldaks ümberkorraldus selles sfääris märkimisväärse kulude kokkuhoiu ja lasteaiad, koolid ei pea vähemalt õppevahendite kulude katteks kehtestama  lastevanemate osalust.
    Teeme taas vahearvestuse, millest selgub, et on jäänud umbes 300 000 EURi.Üksikasjalik valla eelarve ümberjutustus on mõtetu, seepärast veel paar suuremat kuluartiklit. Sotsiaalabiks ja -toetusteks kulutatakse sellest kolmandik, see arv jääb 100 000 EUR piiridesse. Suurusjärgus 50 000 EURi aastas kulub õpilaste transpordile. Pangalaenu tagasimaksed pluss muud osamaksud ja õigusabi vähendab aastas eelarvet samuti 50 000 Euro ulatuses. Jäänud 100 000 Euroga peab hooldama ja talvel lumest puhastama vallale kuuluvad teed, tagama muu argieluks vajaliku taristu korrashoid aga ka katma  projektide kaudu saadud objektide omaosaluse rahanõude. Loomulikult moodustavad koolide ja lastekodu ülalpidamiskulud eelarvest 60% ringis. Ainuüksi Puka keskkool ampsab eelarvest ühe kolmandiku. Headel aastatel maksude ülelaekumisest ja kopsaka laenuraha eest  rekonstrueeritud Puka rahvamaja koormab eelarvet veel aastani 2018 umbes 4- 5% ulatuses aasas. Lisaks veel niipalju, et viimase kahe aasta eelarves on maksumajanduskeeles "õhk" välja lastud. Seda tänu masule ning vallavalitsuse allasutuste poolt kulutuste ülevaatamise järgselt tehtud korrektuurile. Õnneks pole otsest palgakärbet veel vaja tulnud, aga palgatõusu ega jõulupreemiat enam eelarve planeerida pole võimaldanud, sest allasutuste palgafond vähenes eelmisel aastal 1-4%.
 Oluliseks toeks on veel hea maksulaekumine ja ametitelt saadavad sihtotstarbelised lisarahad, mille abil on tulubaas suurenenud 60 000- 80 000 EURi võrra aastas.Käesoleval aastal kulus see küttele ning projektide omaosaluse katmiseks. Käesoleva artikli avaldamise ajendiks oli arvamus, et enamik elanikkonnast pole kursis, kuhu kulub maksumaksja raha. Artikkel ja blogi ehk aitavad pisutki kaasa täita lünka tagasisideme puudumisele oma valijatega. 

P.S.   Kõik arvnäitajad on lihtsuse huvides ümmardatud, võetud avalikest dokumentidest ( eelarve, selle täitmise aruanne, saldoandmik) ja vastavad suurusjärgult tegelikkusele. Arvamused ja vihjed on blogipidajalt ja ei pruugi kattuda volikogu ega ka vallavalitsuse arvamusega.

Halloo KOSMOS

Miks - Jah just miks loobuvad ja on loobunud kõikides volikogu koosseisudes neile valijate poolt antud mandaadist võimekad saadikud, saigi peamiseks argumendiks miks kandideerisin volikokku viimastel valimistel. Tunnistan, kõik asjaosalistelt saadud vastused: suur mõtetus, tsirkus-partseloona, absoluutne aja-ja närvide raiskamine, ainus õige tegu,  puhas formaalsus, puudub pisemgi soov probleemide lahendamiseks läbi arutelude, salatsemine ja semutsemine j.n.e. osutusid tõesteks. Kui selles on minul nüüd selgus majas, siis Mikse? on juurde lisandunud enam kui küll. Mõned neist ; miks pole Puka vallavolikogus osalusdemokraatiat, miks  eiratakse kehtivaid valla põhimäärust ja vallavolikogu reglamenti, miks süüdistatakse opositsiooni (oi kuidas see termin mulle ei meeldi) koostöö puudumises ja samas eiratakse sinna lahterdatud saadikute poolt tehtud ettepanekuid selle parendamiseks.
     Järgnevalt blokk mikse, millede märksõnaks võiks olla RAHA EI OLE.(loe:ja tahtmist ka pole)
    Miks kehtiv valla üldplaneering on täiendustetata aastast 1999.a.
 Miks valla arengukavalt( 2003-2017), mis on volikogu tõõ alusdokumendiks, pühitaks tolm vaid siis kui on vaja taotleda järjekordset toetust mõnele projektile ( olulisele ja vajalikule? kes teab?)
    Miks valla koduleht on ilmetu ja raskesti käsitletav.
   Miks pole aastaid ajakohastatud nii vallavalitsuse kui ka allasutuste teenistujate ametikohtade struktuuri.
   Miks on Puka vald üks vähestest valdadest kus pole valitud külavanemaid.
  Miks on palju rahulolematust Puka rahvamaja töökorralduse kohta.
  Miks on lastud habemel kasvada põlvini kooli ja lasteaedade võrgu haldamise- juhtimisese probleemide otstarbekal lahendamisel.
   Ehk selleks korraks miksidest piisab, hea kui mõni neist vastuse saab.Aga vaevalt, et see sealt pilvede pealt tuleb. Ehk kunagi leitakse isegi mõnele miksidest ka lahendus,, igaljuhul kõigil volikogu liikmetel oleks kasulik vaadata  peeglisse ja ehk kuskilt kuklapoolt saadud impulss ütleb kas jäärapäiselt põlvitada ja kummardada või selg sirgu ajada ning edasi-tagasi- vasakule või paremale. Igal neljal juhul (puhul) suurem valik kui vabadus  hääletusel tõsta vasak või parem käsi. Valik on Sinu, minu, meie kõigi, Edu selleks.
   Järgmise loo märksõnaks on RAHA

HEAD UUT AASTAT

HEAD  UUT AASTAT - kõigile - AASTAT kuhu mahuks rohkesti unistuste täitumist, enam õnnestumisi ettevõtmistes, rõõmu  tulemuslikes argiaskeldustes, jõudu raskuste ja takistuste ületamisteks, enam üksteise mõistmist ja teistega arvestamist.
       Kahjuks kõigest eelnevast jäi vajaka ka valla volikogu tegevuses aastal 2011.Valla ettevõtmistest on pöhiliselt ülevaadet antud. Hea poolele saab minu arvates lugeda tulumaksu üllatuslikku ülelaekumist ( 50 000 eurot) ja soodsat ilmastikku, mis suuresti aitas kokku hoida raha valla eelarves. Muidugi pole need kuidagi seotud ega tingitud volikogu ja vallavalitsuse tööga. Kõhkluseta lisan aga samale reale Aakre Rahvamaja katuse ja välisfassaadi uuendamise. Loomulikult ei saa alahinnata ka teisi projektide kaudu rahastatud ettevõtmisi. Nagu väikevaldades omane on projektid ainus võimalus kohalikus elus midagigi ära teha. Nii on Kuigatsi külaseltsi kasutuses oleva hoone rekonstrueerimise kõrval, viimastel aastatel rahastamist leidnud peamiselt laste mänguväljakud ja pargid, mis on suhteliselt lihtsamad teostada ja rahastamise tõenäosus ka suurem. Projektide kirjutamine ja asjaajamine vajab loomulikult kompetentsi ja hilisem aruandlus on samuti  keerukas. Kogu nende asjatoimetustega algusest lõpuni tegeleb meil arendus- ja ehitusspetsialist Ants  Manglus. Paraku on valla omafinantseerimise võimekus nii madal, et on suuri raskusi omaosaluseks vahendite leidmisel. Suuremas osas toetuste abil teostavate projektide puhul on kasutatud MTÜ (mittetulundus ühingute) " vihmavarju", mis nõuab 10 %-list omaosalust. Vallavalitsuse poolt taotletud projektides on see 20 % ringis. Seoses sellega on tekkinud vallavalitsuse liigagi komplitseeritud suhted MTÜ ga. Komplitseeritud (keeruliste) suhete all ma mõtlen liigset semutsemist, mis on lasknud viia enda "pantvangistamiseni", kui ka repressiivset surveavaldamist ja kõike mis jääb nende äärmuste vahele.
         Rahuloluks annab ka põhjust koolide , lasteaedade, sidejaoskonna, ambulantsi, raamatukogude säilimine, mis ei tähenda sugugi, et lasteaed peab vaevlema raha- ja ruumipuuduses, kool ajakohastamata ja suuri halduskulusid nõudvates ruumides.Otsustamist  ootab ka rahvamajade ning raamatukogude töö tulemuslikumaks muutmine. Ja need teemad peakski olema volikogu ja vallavalitsuse töös kindlalt fookuses. Paraku nii see aga pole. Miks?  Sellest järgmine arvamuslugu.