KAS ON ROHTU MIS AVITAB

           Tänasest volikogu tegemistest ja otsustamistest palju ja pikka juttu ei tule. Kõik on kokkuvõtlikult kirjas eelnevates  blogides. Ei olnud ju muud lootagi. Kodutöö oli hoolikalt tehtud. Edasi oli vaid vormistamise küsimus, mis taas kulges volikogule omaselt: kummaliselt. OÜ PUKA VESI  asutatakse taas ja 2012a. vallavalitsusele meelepärase  audiitorfirma poolt hääletas 6 volikogu liiget. Ülejäänud seitse selle otsuse hääletusel ei osalenud. Segaduse audiitorfirma valimisel lahendab tõenäoliselt halduskohus.
Oli ka üks uuenduslik element. Nimelt andis volikogu liige härra Andrus Looskari kõigile teada et salvestab istungi diktofonile. See ei meeldinud mitte sugugi vallavanemale, mistõttu viidi läbi hääletamine. Volikogu liikmetel aga selle vastu midagi polnud ja vallavanemal tuli sellega leppida. Niisiis, kui on huvilisi keda huvitab istungi kulg, saab Andruselt teada ja kuulata. Oli väga palju küsimusi ja küsitavusi. Oli vastuseid ja vasturääkivusi. Oli tõesti nagu küsimuste-vastuste õhtu mida kõige ilmekamalt saab kokku võtta Eesti kuulsama humoristi Priit Aimla poolt öelduga:
   KÜSIMUSED OLID VASTATAVAD aga VASTUSED OLID KÜSITAVAD

 P.S. Kuna pealkiri on ka küsimus, proovin anda (mitteküsitava) vastuse. Võtan appi vana-vana, kahjuks küünilise rahvatarkuse : Küürakat parandab ainult haud.

PIIBELEHT JA VESTMAN

      Reeglina olen kirjutanud peale volikogu istungit, sest siis on ju millest pajatada. Täna teen erandi. Volikogu istung toimub homme. Kuigi päevakorras on juba "igihaljad" teemad, tõotab istung ikkagi huvitav olema. Nimelt 2012 a. aruande auditeerimine läheb neljandale!!! ringile. Miks nii järjekindlalt püütakse auditeeriaks saada tuttavat audiitorfirmat ( Fides OÜ) , võib ainult oletada? Väheusutav, et kõrgem hind on ainus põhjus,  miks volikogu enamuse poolt märtsi volikogu istungil valitud OÜ Lekra-Audit ei ole vallavalitsusele meelepärane? Kes siis hakkab 2012a. raamatupidamist auditeerima? Vastusteta küsimusi hulgim. Kuigi audiitori valimine kuulub volikogu ainupädevusse, on kummaline vallavalitsuse jõuline sekkumine. Kas homseks suudetakse tank töökorda seada ja seitsme häälega taas "opositsioon" lömastatakse? Kui nii, siis peame õigluse jaluleseadmiseks pöörduma kõrgemate instantside poole. Juriidiliselt peaks volikogu otsus ( kuigi volikogu esimehe poolt allkirjastamata) olema ülim, mitte vallavanema tahe.
     Ega OÜ Puka vesi uuesti asutamisega (läheb siis homme teisele ringile) oluliselt teisiti pole. Tundub, et vallavalitsus on tegeliku eluga vallas ammu sideme kaotanud.  Vaevalt nad isegi teavad, mida tahavad. Lootust, et veemajanduse korrastamiseks lõpuks vanker veerema saadakse, minul igaljuhul ei ole. Ei veena mind eelmisel aastal asutatud samanimelise firma nõukogu liikme Kalle Põldma akadeemiline loeng rooste tekkest, ega ka vallavanema väide vee kvaliteedi olulisest paranemisest. Nii Komsi kui Ääre tänava veetarbijate kraanidest tuleb aegajalt ikka nii kollast kui lillat vedelikku. Oi-oi kuidas see veemajanduse korraldamine vallas on mind ära tüütanud. Oletan et teid ka. Paneme sellele punkti.
     Punkti ei saa veel panna projektimajandusele vallas. Vähemalt seni kuni meil on võimekas projektide kirjutaja. Tunnustame A.S. Esset, vastasel korral oleks elu meil lausa seiskunud. Kahju sellest, et valla rahalised võimalused nii kesised on. Eelarves planeeritud vahenditest omaosaluse katteks erinevates projektides ei piisa. Homsel istungil võetakse vastu esimene lisaeelarve suurusjärgus 14 000 eurot, millest suur osa kulub projektide abil 2012.a. tehtud ja käesoleval aastal tegemisele tulevate projektide omaosaluse katteks.  Eks me näe mis toob homne päev?  

KUI SEDA METSA EES EI OLEKS

     .....  seda paksu metsa, siis ulatuks silm Peipsit nägema, suurt ilusat Peipsit. Nii hõiskas rõõmsa rõhuga traagilise elukäiguga Eesti kirjanik Juhan Liiv(1864-1913) kui oli valmis saanud  teose "Varju" (1894.a.) See sajanditagune mure pole oma aktuaalsust minetanud ka praegu, kuigi Eesti metsad hõrenevad lausa tundidega. Samuti musta lage ( ka J.Liiv) meie taredes ilmselt enam ei leidu.Ja ahjusid, kus küpsetati maitsvat leiba ( taas J.Liiv) on raske leida.. Mis meid siis takistab, mis on asemel, et oleks -saaks- teeks  aegade hämaruse prügikasti oleks jäänud. Tead ju küll, et oleks on s....t  mees. Ja las olla. Meil on ERAKONNAD, meil on ELIIDIKLUBID, meil on omad ja võõrad, meil on rikkad ja vaesed, meil on ÜLEMUSED aga pole peremehi,meil on volikogud,nõukogud, komisjonid ja  palju-palju  muudki. Meil on veel haldussuutlik(milles mina väga-väga kahtlen) Puka vald, mis sest et nagu aher lehm. Hea et hing sees. Elame projektist projektini. Loe uuesti vallavanema artiklit- 2013. aastaks Puka vallas kavandatust. Otepää Teataja 26. aprill 2013
     Andke andeks , aga tänane blogi tuleb kirjanduslik. Meil on peale eelmainitu veel palju andekaid sulemehi. Minu lemmik ja kindlasti paljudele veel, on Oskar Luts. Tema humoorikas "Kevade" on minu jaoks justkui õpik, kust leiad vastused nii mõnelegi arusaamatuks jäänud küsimusele. Teose algusread: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud- meenuvad alati kui volikogus jälle eelarvet kinnitatakse. Nimelt kui kinnitatud eelarve Puka keskkooli direktori lauale jõuab on kütterahad enamuses kulunud. Minu blogides on tihti ,et motiveeritud ettepanekud ( volikogu alatiste komisjonide ühendamine ja töövõimekamaks muutmine, valla kodulehe uuendamine ) on volikogu istungil ilma igasuguste vastuargumentideta "seitsme vapra" poolt  maha hääletatud. Miks siis nii?  Vastus kenasti  "Kevades" kirjas. Mäletate kui Arno nõudis lausa füüsilist vägivalda kasutades Tiugult, et ta Imelikule rehkendust ei näitaks. Vastus oli kategooriline: "Mina pean Imelikule rehkendust näitama"  Arno leppis sellega ja mis meilgi vaesekestel üle jääb . Loodan ikkagi, et külaelanikud nii Aakres, Kuigatsis ja mujal saavad kunagi informatiivse koduvalla veebilehe ja arengukava mida volikogu ellu rakendama peab..Loodan ka, et Heino Kiige romaan " Tondiöömaja" sama tragikoomiliselt kurba järge ei saa.
    

VESI PEALE

            Nagu lubasin- jätkakem siis s(i)egaduste lahtiharutamist. Ehk mäletate.Pea igas teises blogis olen kirjutanud veemajandusest. Komsi ja Puka puurkaevude rekonstrueerimisest, Puka mööblitsehhi puurkaevude vennalikust ( aga teps mitte sõbralikust) jagamisest, Puka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kava täiendamisest ja plaanist asuda  kava täitma. Tipuks veel OÜ PUKA VESI saladuslikust asutamisest ( SAAGU VALGUS juuni 2012 ja VAIT vahialused august 2012) Mälu värskendamiseks saab ju üle lugeda ( kallekii.blogspot.com)  Kindlasti mäletate viimases Otepää Teatajas väitis härra vallavanem ,et olemasolevast mööblitsehhi  puurkaevust vee tootmine ei  tarvitse jätkuda. On kavas Tööstuse tänava elanike joogivee probleem lahendada uue puurkaevu ehitamisega. Arusaamatu, miks oli vaja siis iga hinna eest ühte puurkaevu saada valla omandusse ja miks siis sellest või praegu käigusolevast puurkaevust jätkuvalt elanikke veega varustada ei saa. Ehk piisaks rahumeelsetest läbirääkimistest Valga mööblivabriku omanikega. Niigi on veemajanduses vallas teadmatust  taevani. Paar päeva tagasi küsisin vallaametnikult härra Kurelt kes siis veemajandusega meie vallas tegeleb, kas OÜ Puka vesi? Vastus oli traditsiooniline: "Ei tea. Lugesin kunagi lehest, et loodi mingi ettevõte."  Vot nii segane on see vee tootmise pool. Vestlusest veetarbijatega pole eelmisel aastal rekonstrueerimistööd puurkaevudes veekvaliteeti oluliselt parandanud. Vallavanema väide, et halba kvaliteeti põhjustab elamutes olev vana ja puhastamata veetorustik on mingil määral õige.   Mõni rida ka tarbimisest ja tasumisest. Õiglust tarbimise üle ilma  veemõõturiteta ei ole võimalik tagada. Arvestus elanike järgi on selles olukorras ainuvõimalik. Kahjuks tarbitud vee arvestus veekasutajate järgi on leebelt öeldes puudulik ja ebaõiglane. Puudusi on ka veetarbimise eest tasumisel ja selle arvestuses. Ainus asi mis selge on: kvaliteetse ühisveeevärgi ja keskkonnanõuetele vastava kanalisatsioonisüsteemi olemasolu peaks 2018-2020 aastaks olema lõpetatud. Vot nõndamoodi, veemajandusele vett peale tõmmata ei või. Kui siis - vaid totrale majandamisele.
          

PUKA PROBLEEMIDE PUNTRAS

       Kaks põhjust, mis lausa sundis taas sulge haarama: esiteks enne eilsele volikogu istungile minekut lugesin ka ise oma kirjutatud blogid mõttega läbi ( otsisin uut ja üldsusele huvipakkuvat teemat millest kirjutada) ja teiseks eilne volikogu istung sasis seda puntrat (vallavalitsuse ja volikogu koostöövõimet) rohkem kui vallatu kassipoeg vanaema lõngakera. Probleeme mida " harutada"  oleks enam kui küll. Enam kui aasta tagasi sai volikogu heakskiidu vallavalitsuse algatusel kavandatud kaks komisjoni ( loe NII NAD TAPSID ? !! aprill 1912 ). Üks komisjon kelle ülesanne oli haridusvõrgu analüüs korraldas ankeetküsitluse ja komisjoni juht analüüsi tulemused Puka keskkooli lastevanemate koosolekul ja eilsel volikogu istungil esitas, siis teine komisjon kelle ülesandeks oli naabervaldadele Õru ja Põdrala ühinemise ettepaneku ettevalmistamine jäi ellu rakendamatta.Olin selle komisjoni liige. Komisjon kordagi kokku ei saanud küll aga omavahelises vestluses komisjoni juhiga avaldasin oma arvamuse, ehk oleks mõtekam otsida hoopis Sangaste ja Palupera valdadega koostöö võimalusi. Miks asjast asja ei saanud ei oska arvatagi. Miks vallavalitsus agaralt ikka Õru vallaga ühineda soovib, ka ei oska arvata. Kindel on aga see, et vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu Ettepaneku tegemine läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (11poolt -1vastu) hääletati isegi istungi päevakorrast välja, sooviga saata see just sellesse komisjoni Komisjoni juht (A.S.Esse) andis aga istungil teada, et tema ei tegele enam nii selle kui ka hariduselu uuringutega. Mis saab? Hea küsimus, kahjuks ei tea. Segadus jätkus ka eelmisel istungil häälteenamuse saanud audiitori valimise otsusega. Nimelt taotles vallavalitsus volikogult audiitori valimise uuesti läbivaatamist, aga ka see hääletati päevakorrast välja. Proovin täna kirja panna oma isikliku arvamuse. Ja nii seda -head lugejad võtkegi. Loodan et ei ärrita ka vallavalitsust ja nad mind kuulujutulevitajaks ega "urgitsejaks" ei tituleeri. See et Valga maakonna arenguga tegelejad näevad maakonnas kolm tõmbekeskusega seonduvat piirkonda VALGA,  TÕRVA JA OTEPÄÄ on ammune arvamus. Puka valda on seostatud neist viimasega on ka teada.. Meie jaoks komplitseeritumaks teeb selle aga fakt, millest paljud räägivad ja veel rohkem teavad. Üllatuslik oli see, et härra vallavanem polnud seda kuulnudki. Otepää Teatajat ta ei loe ja külajutte ei usu, aga oma saladusliku tegevusega annab selleks ise hulgaliselt põhjust. Nimelt aakrelased on algatanud soovi eralduda Puka vallast ja tulevikus ühineda naabermaakonna Rõngu vallaga. Minul isiklikult on heameel ega muretse selle üle. Ehk ongi õigem kui Puka valda ei liideta, või ei liitu kellegagi. Vaid hoopis lahutatakse : Aakre külad Rõngu vallaga, Kuigatsi kant Sangaste vallaga, Soontaga Tõrvaga. Ülejäänud osaga kus ka minu elupaik ei oska hoobilt välja pakkuda. Küll leidub ka sellele osale sobiv lahendus. On ju vallas peale aktuaalseks kujunenud halduse ka lahendust ootavaid siseprobleeme: hariduselu edasine korraldamine, kuhjaga majandusküsimusi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja teisigi.Miks mitte ka eile volikogus heakskiidu saanud valla arengukava algatamine ja Puka valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Külarahvas ootab ka uut valla kodulehte ja lahendusi nii mõnelegi probleemikesele.Olen veendunud ,et kõik need jäävad pärandusena uuele sügisel valitava volikogu ja vallavalitsuse lahendada.
     Suvesooja südamesse, optimismi valikuteks valimistel.

   P.S. Mõne päeva pärast harutame lahti uued lõngajupid probleemide puntras