Kas olete tähele pannud, et kõik hea ja ilus siin maises ilmas saab kirjeldatud sõnadega mis algavad a tähega. Aga just seda head ja ilusat ma eile Aakresse avastama läksingi. Mida nägin-tundsin-kiindusin ületas ootused. Ehk seetõttu, et minu esimesed õpiaastad möödusid ka endises mõisahoones asuvas koolikeses. Nostalgia? Mitte ainult. Väikesed laborüntsüsteemis õpisõbralikud klassiruumid lausa kutsuvad tarkusi ja teadmisi koguma. Meeldis ka see, et kooliruumides lillede ja loosungitega pole liialdatud. Tunnistan ausalt, tahtsin seda direktrissilt küsida, aga arvasin teadvat koolijuhi vastust: " Meie lilled ja õienupud on LAPSED" Ega ma ei eksinud, Ilme? Jalutades ruumist-ruumi, mis jätsid petliku mulje, et just-just on maalrid ja viimistlejad lahkunud, tekkis mul veel üks kentsakas mõte. Huvitav, kas Aakre koolilapsed kooliruumides kulli ka mängivad? Tõenäoliselt mitte, aga peituse mängimiseks on küll avarad võimalused. Ka kooli lasteaiapoolne osa on pilkuköitev ja jällegi oma funktsionaalse lihtsuse poolest. Imekspandav millise leidlikkusega on lahendatud bürokraatlikud euronõuded. Koolihoone kõrvalasuvas hoones, mida kasutatakse kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks oli üles seatud järjekordne näitus lähisajaloo tutvustamiseks. Huvitav ja hariv väljapanek, külastage, külastage kindlasti mõisapäevade üritusi Aakre mõisakoolis. Ansamblist ei saa tutvumata jääda mõisapargiga. Agaralt kasutatakse mänguväljakut, Park on hooldatud, avar ja tähistatud looduse õpperajaga. Ei pürgi muidugi dendroloogia tippu aga põgusa ülevaate meil enamlevinud puuliikidest saavad lapsed ja lapsevanemad, külalised ja kõik huvilised.
Milles peitub Aakre fenomen? Tooks vaid kaks märksõna. Need oleks koolipere piiritu pühendumine oma töösse ja tegemistesse, ning kohalike elanike, lastevanemate, kooli hoolekogu ja koolipere koostöövalmidus. Seda kirjutavad ka Aakre kooli voldikus 4.kl poiss Robin, kes hakkas Aakre kooli tundma juba kahe-aastaselt, samuti teised väikesed tüdrukud poisid. Kõike seda kinnitas minus ka viimane pilk koolile, väravast väljudes. Veel hilisööni virvendas unemagusalt kui armsalt astus lasteaia trepist alla väike tüdruk käekene kasvatajatädi Kaia pihus, jättes sinna tänud päevaröömude eest. Südantsoojendav oli ka koolijuhataja Ilme õpetajalaurilik ( Oskar Lutsu Kevadest) soovitus väikesele Meribel`ile : tule homme jälle, siis on mul aega sinuga olla.
Milles peitub Aakre fenomen? Tooks vaid kaks märksõna. Need oleks koolipere piiritu pühendumine oma töösse ja tegemistesse, ning kohalike elanike, lastevanemate, kooli hoolekogu ja koolipere koostöövalmidus. Seda kirjutavad ka Aakre kooli voldikus 4.kl poiss Robin, kes hakkas Aakre kooli tundma juba kahe-aastaselt, samuti teised väikesed tüdrukud poisid. Kõike seda kinnitas minus ka viimane pilk koolile, väravast väljudes. Veel hilisööni virvendas unemagusalt kui armsalt astus lasteaia trepist alla väike tüdruk käekene kasvatajatädi Kaia pihus, jättes sinna tänud päevaröömude eest. Südantsoojendav oli ka koolijuhataja Ilme õpetajalaurilik ( Oskar Lutsu Kevadest) soovitus väikesele Meribel`ile : tule homme jälle, siis on mul aega sinuga olla.
