Asi pole ka mitte selles, kas 20-25 miljonit on palju või vähe.Sissejuhatuseks selgitus, et jutt tuleb Puka valla eelarvest. Selles suurusjärgus oli valla kasutuses olev raha Eesti kroonides aastatel 2007-2010. Aastal 2011.a. eelarve maht siis 1,36 miljonit EURi ( 21 milj. EEK) Edasipidi on kõik rahanumbrid eurodes. Püüan allpool nagu öeldakse meetotil "puust ja punaseks" anda lühiülevaate kuhu ja millises suurusjärgus kulub see raha. Viimastel aastatel 60% ringis aastaeelarvest ( veidi peale 800 000 EUR) kulub palkadeks. Eelarves: personalikulud pluss töövõtulepingute ja lepingute (Ants Mangluse firmaga) alusel makstavad summad. Reeglina töötajate palgad pole avalikud, välja arvatud vallavalitsuse töötajate teenistused, mis esmakordselt avaldati vastavalt seadusele eelmisel aastal ja saab jälgida valla kodulehelt. Lisan ehk ainult vallavanema aastatõõtasu, mis aastast 2007 on jäänud 17 800 ja 15 600 EURi piiridesse. Kahel viimasel aastal väiksema numbri tasemele. Samuti on kärbitud ka volikogu liikmetele makstavaid hüvitisi. Arvan et meie vallast tõõtasu saavatel töölistel pole see eriti kõrge ja jääb oluliselt alla vabariigi statistilise keskmise töötasule.Ainult üks arvnäide- haridussfääris, kus kõige enam valla eelarvest töötasu saajaid, on keskmine kuupalk ka alla 650 EURi. Teeme vahearvestuse - majandamiseks ja muuks jääb siis 550-600 tuhat EURi. Sellest rahast enam kui pool ( 300 000 EUR ringis) kulub vallavalitsuse ja allasutuste: koolide, lasteaia, rahvamajade ja raamatukogude majandustegevuseks. Loomulikult suurimaks kuluartikliks majandamises on küttekulu, mis sõltuvalt ilmaoludest ning pidevalt kallinevatest hindadest ulatub 70 000-80 000 euroni aastas. Sellest lõviosa (üle 50 000 EURi ) kulub keskkooli hoone kütmiseks. Aasta lõpul tehtud ümberkorraldus ja üleminek põlevkiviõlile on vähemalt esialgu taganud klassiruumides normaalse temperatuuri, õpilastel ja töötajatel pole enam põhjust nuriseda ega lõdiseda. Kui võrrelda võrreldamatut, siis Puka Lasteaia kütteks kulub aastas ainult 1800 EURi, mis ei tähenda kindlasti seda, et kõik peaks üle minema puuküttele. Küll aga saame mõtteainet kui võrrelda laste arve: lasteaias 40 ringis ja keskkoolis 123 õpilast.Pole vaja kõrgemat matemaatikat, küttekulul suhe 1:27, laste arvus 1:3.( Ka see pole toodud võrdlemiseks, pigem selleks, et näidata kui paljudest tahkudest saab tõstatada probleeme , et leida kuldne kesktee) Tõenäoliselt võimaldaks ümberkorraldus selles sfääris märkimisväärse kulude kokkuhoiu ja lasteaiad, koolid ei pea vähemalt õppevahendite kulude katteks kehtestama lastevanemate osalust.
Teeme taas vahearvestuse, millest selgub, et on jäänud umbes 300 000 EURi.Üksikasjalik valla eelarve ümberjutustus on mõtetu, seepärast veel paar suuremat kuluartiklit. Sotsiaalabiks ja -toetusteks kulutatakse sellest kolmandik, see arv jääb 100 000 EUR piiridesse. Suurusjärgus 50 000 EURi aastas kulub õpilaste transpordile. Pangalaenu tagasimaksed pluss muud osamaksud ja õigusabi vähendab aastas eelarvet samuti 50 000 Euro ulatuses. Jäänud 100 000 Euroga peab hooldama ja talvel lumest puhastama vallale kuuluvad teed, tagama muu argieluks vajaliku taristu korrashoid aga ka katma projektide kaudu saadud objektide omaosaluse rahanõude. Loomulikult moodustavad koolide ja lastekodu ülalpidamiskulud eelarvest 60% ringis. Ainuüksi Puka keskkool ampsab eelarvest ühe kolmandiku. Headel aastatel maksude ülelaekumisest ja kopsaka laenuraha eest rekonstrueeritud Puka rahvamaja koormab eelarvet veel aastani 2018 umbes 4- 5% ulatuses aasas. Lisaks veel niipalju, et viimase kahe aasta eelarves on maksumajanduskeeles "õhk" välja lastud. Seda tänu masule ning vallavalitsuse allasutuste poolt kulutuste ülevaatamise järgselt tehtud korrektuurile. Õnneks pole otsest palgakärbet veel vaja tulnud, aga palgatõusu ega jõulupreemiat enam eelarve planeerida pole võimaldanud, sest allasutuste palgafond vähenes eelmisel aastal 1-4%.
Oluliseks toeks on veel hea maksulaekumine ja ametitelt saadavad sihtotstarbelised lisarahad, mille abil on tulubaas suurenenud 60 000- 80 000 EURi võrra aastas.Käesoleval aastal kulus see küttele ning projektide omaosaluse katmiseks. Käesoleva artikli avaldamise ajendiks oli arvamus, et enamik elanikkonnast pole kursis, kuhu kulub maksumaksja raha. Artikkel ja blogi ehk aitavad pisutki kaasa täita lünka tagasisideme puudumisele oma valijatega.
P.S. Kõik arvnäitajad on lihtsuse huvides ümmardatud, võetud avalikest dokumentidest ( eelarve, selle täitmise aruanne, saldoandmik) ja vastavad suurusjärgult tegelikkusele. Arvamused ja vihjed on blogipidajalt ja ei pruugi kattuda volikogu ega ka vallavalitsuse arvamusega.
No comments:
Post a Comment